24. veebruaril 2022. aastal alustas Venemaa Ukraina territooriumil täiemahulist sõda. Massilistes kogustes inimesi oli sunnitud oma elu pooleli jätma ja kodust lahkuma. Elanikust põgenikuks saada ei unistanud keegi, kuid ellujäämise nimel valis põgenikuteekonna sadu tuhandeid ukrainlasi. Paljude teiste sõbralike riikide kõrval avas ka meie Eesti oma uksed kodust põgenema pidanud inimestele. Eestisse saabus üle 100 000 Ukraina põgeniku, kellest meie juurde elama on jäänud umbes 40 000 inimest, enamik neist naised ja lapsed. Tänaseks elavad nad kõrvuti teiste Eesti inimestega, samade õiguste ja kohustusega, nagu me kõik.
28.02.2022 kirjutas Katri Aaslav-Tepandi:
28.02.2022 Katri Aaslav-Tepandi:
Sotsiaalministeriumi korraldatud koolitus 2.03. Kriis kriisis
Hingehoiu rühmajuhid 8. märtsil vastuvõtukeskuses
Ukraina Hingehoiuvõrgustiku loomise alused ja töö põhimõtted
Edasisi vajaduspõhised ja oludest tingitud arengud
2022. kevadel asus tööle 4 hingehoiumeeskonda Tallinnas, Tartus, virumaal ja Pärnus. Igas piirkonnas olid erinevad väljakutsed ja ülesanded, iga piirkond allus Katri Aaslav-Tepandile SOM-i vaimse tervise osakonnas. Tallinna piirkonna juhiks jäi Annely Neame. Piia Ruber töötas koos meeskonnaga nii kaua kui tal oli võimalik, päevad ja vahel ka ööd läbi Džingli hotellis. Hotell Džingel oli enne laeva Isabell majutuskeskuseks kujundamist Tallinna kõige kuumem majutuspunkt. Hotell oli tõeline põgenikelaager, kus kõik mured silma all, ja sellest lähtuvalt olid empaatilised hingehoidjad alati tules.
Tallinnas oli lisaks Džingli hotellile vahelduva eduga veel ca 50 majutuskeskust. Igale poole Tallinna rühmana me ei jõudnud, sest ei olnud meil piisavalt inimesi ning samuti alustasid ja lõpetasid majautuskeskused oma tööd etteteatamiseta. Suurimaks katsumuseks oli hingehoidjate koostöö korraldamine teiste psühhosotsiaalse toe andjatega ning selle toe andmise juhi Sotsiaalkindlustusametiga. SKA-s toimusid samal ajal suured struktuurimuutused. Põgeniketööga seotud kontaktid ja tööalade juhid muutusid igal nädalal.
Tasapisi rahunes tööhoog, põgenike sissevool stabiliseerus 2022. aasta lõpuks ja kõikide psühhosotsiaalse toe andjate (koos)töö sisuks sai pagulaste toetamine iseseisvale elule suundumisel. Sisuliselt oli see pagulastele uus trauma, sest nad pidid lahkuma turvalisest hotellist või laevalt, kus kõik neile eluks vajalik oli neole Eesti riigi poolt kätte antud. Ees ootas endale ise oma kodu otsimine ja selle sisseseadmine, laste koolisaatmine ja töökoha leidmine. Nendes protsessides oli ka UA HH (Ukraina Hingehoidjad) meeskond nii palju kui võimalik pagulaste kõrval.
Kooskõlas SKA struktuurimuutustega tegutses UA HH neljas piirkonnas: Põhja piirkond, Lõuna Piirkond, Ida Piirkond ja Lääne Piirkond. UA HH piirkonna rühmahoidjad olid Põhjas Annely Neame, Lõunas Raili Hollo, Läänes Janno Peensalu ja Idas Aili Ilves. Piirkondade rühmajuhid kohtusid regulaarselt kovisioonideks, iga rühmajuht suhtles vastavalt vajadusele ja võimalustele kõikide oma rühma liikmetega.
Põhja piirkonnas toimus regulaarne iganädalane rühma kovisioon, mis alati salvestati ning mida said järele vaadata need meeskonnliikmed, kes reaalajas muuude kohustustega seotud olid. Rühmakovisiooni kaudu kujunes ja säilis UA HH meeskonna identiteet ja töökultuur.
2023. aasta 1. jaanuarist andis Katri Aaslav-Tepandi UA HH hingehoiuvõrgustiku juhtimise üle Annely Neame’ile, kes võttis selle ülesande teha lisaks Põhja piirkonna meeskonna hoidmisele.
Esimese juuni 2023 seisuga olid kõik UA pagulased riigi poolt suunatud iseseisvale elule ning UA HH edasine koostöö teiste abistajatega kõis läbi kohalike omavalituste.
UA HH kaastati Sotsiaalministeeriumi poolt MHPSS (Mental Health and Psychosocial Support) koordinatsioonigruppi ning Vaimse tervise tegevuskava töögruppidesse.
Sotsiaalministeeriumi Vaimse tervise osakonna ootus ja vajadus esitati Eesti UA HH meeskonna juhile Annely Neame’ile: luua iseseisev hingehoiu üksus, kes UA HH õigusjärglasena oleks võimeline tegutsema Eesti ja rahvusvahelistes MHPSS võrgustikes ning reaalses humanitaarkriisi olukorras.
29. veebruaril 2024 asutati MTÜ Misericordia Hingehoiuvõrgustik Humanitaarkriisides:
Tänase, 10.0.2024 seisuga juhivad MHPSS koordinatsioonigrupi tööd Sotsiaalministeeriumi Vaimse tervise osakond ning Sotsiaalkindlustusameti vastavad ohvriabi ja kriisireguleerimise osakonnad. UA HH meeskond jätkab tööd MTÜ Misericordia Hingehoiuvõrgustik Humanitaarkriisides (MISERICORDIA) nime all.